Bull Sharki faktid ja töölehed

The Härjahai , teaduslikult tuntud kui Carcharhinus Leucas, on üks hailiike, mis võib elada nii mere- kui magevees ning mida leidub tavaliselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Seda liiki tuntakse sõltuvalt selle asukohast mitme erineva nime all: Zambezi hai, Nicaragua hai, Fitzroy Creeki vaalapaler, Swan Riveri vaalapaler või Gangese jõe hai.

Bull Sharki kohta lisateabe saamiseks vaadake allolevat faktifaili või võite alla laadida meie 28-leheküljelise Bull Sharki töölehtede paketi, mida kasutada klassiruumis või kodukeskkonnas.

Põhifaktid ja teave

Väline anatoomia ja omadused

  • See on tuntud oma agressiivse iseloomu ja võime poolest jõgedest üles rännata. Paljude ekspertide sõnul on pullhaid ühed ohtlikumad haid maailmas. Nad on kuulsate valgete ja tiigerhaide nõod.
  • ÜHISNIMI: Härjahai
  • TEADUSLIK NIMETUS: Carcharhinus Leucas
  • KUNINGRIIK: Loomad
  • PEREKONNANIMI: Carcharhinidae
  • GRUPI NIMI: Kool, madalik
  • TÜÜP: Kala
  • DIEET: Lihasööjad
  • Pullhaid on pealt hallid ja alt valged ning uimed on tumedate otstega, eriti noortel härghaidel. Vastuvarjutus aitab neil ümbritsevaga sulanduda.
  • Neil on väiksemad silmad võrreldes nende haide sugulastega, mis näitab, et neil on piiratud nägemine. See on tõenäoline, kuna nad ujuvad rannajoone lähedal häguses vetes.
  • Isased pullhaid võivad kasvada umbes 7 jala pikkuseks ja emased 11 jala pikkuseks või rohkem. Täiskasvanud pullhaid kaaluvad tavaliselt 200–500 naela.
  • Emased pullhaid on isastest suuremad lihtsalt seetõttu, et nad elavad üldiselt kauem ja kasvavad kogu eluea jooksul. Täiskasvanud emane pullhai võib elada umbes 17-aastaseks, isased aga umbes 13-aastaseks.
  • Pullhai on reekviemhai, kes on enamasti agressiivsed jahimehed. Nad on head ujujad, tugeva kehaehituse ja pikkade uimedega.
  • Eesmine seljauim – on suur hai seljauim, mis ulatub veest välja ja mida kasutatakse ujumise ajal stabiilsuse tagamiseks.
  • Tagumine seljauim asub tagapool ja on palju väiksem.
  • Rinnauimed asuvad härghai pea taga. Seda kasutavad nad ujumise ajal enda tõstmiseks ja juhtimiseks.
  • Vaagnauim hoiab hai ujumise ajal stabiliseerituna ja asub rinnauimede taga.
  • Sabauime või sabauime kasutatakse veest läbi ajamiseks.
  • Täiendava stabiilsuse tagamiseks on olemas anaaluim.
  • Hai pea küljel asuvad lõpused on mõeldud hingamiseks.
  • Pullhaide hammustusjõud on kuni 6000 njuutonit, mis suudab kergesti murda ja purustada kilpkonna kestad. Nende lõualuu on täidetud sadade laiade, kolmnurksete, umbes 1,5 tolli pikkuste sakiliste hammastega, mis sobivad ideaalselt nende saagi liha rebimiseks.

Elupaik

  • Sõnn hai liigid on rändavad. Neil on lai valik elupaiku kogu maailmas soojade ookeanide rannikualadel, jõgedes ja järvedes ning on teada, et nad ujuvad üles magevee ojadesse. Pullhaidele meeldivad troopilised ja soojad või parasvöötme alad.
  • Atlandi ookeanis on härghaid märgatud põhja pool kuni Massachusettsi rannikuni ja lõunas kuni Brasiiliani. India ookeanist võib neid leida piki Aafrika ja India rannikut kuni Vietnami ja Austraaliani. Neid on teatatud ka jõgedes, sealhulgas Mississippi, Amazonase, Brisbane'i ja Brahmaputra jõgedes. Teatatud on vaatlustest Nicaragua järves ja Pontchartraini järves.
  • Nad kuuluvad väheste haide hulka, kes suudavad ellu jääda nii soolases kui ka magevees. Nad on välja töötanud spetsiaalsed kohandused, kus nende neerud suudavad vereringest eemaldada suures koguses soolast ühendit, mida nimetatakse uureaks.
  • Nad suudavad rohke pissimisega vähendada soola ja uurea kontsentratsiooni veres. Protsess aga koormab härghai neerud üle, sundides teda ookeani ja sisevete vahel edasi-tagasi rändama.

Elupaik

  • Pullhailiigid on rändavad. Neil on lai valik elupaiku kogu maailmas soojade ookeanide rannikualadel, jõgedes ja järvedes ning on teada, et nad ujuvad üles magevee ojadesse. Pullhaidele meeldivad troopilised ja soojad või parasvöötme alad.
  • Atlandi ookeanis on härghaid märgatud põhja pool kuni Massachusettsi rannikuni ja lõunas kuni Brasiiliani. India ookeanist võib neid leida piki Aafrika ja India rannikut kuni Vietnami ja Austraaliani. Neid on teatatud ka jõgedes, sealhulgas Mississippi, Amazonase, Brisbane'i ja Brahmaputra jõgedes. Teatatud on vaatlustest Nicaragua järves ja Pontchartraini järves.
  • Nad kuuluvad väheste haide hulka, kes suudavad ellu jääda nii soolases kui ka magevees. Nad on välja töötanud spetsiaalsed kohandused, kus nende neerud suudavad vereringest eemaldada suures koguses soolast ühendit, mida nimetatakse uureaks.
  • Nad suudavad rohke pissimisega vähendada soola ja uurea kontsentratsiooni veres. Protsess aga koormab härghai neerud üle, sundides teda ookeani ja sisevete vahel edasi-tagasi rändama.

Jaht ja söötmine

  • Härjahaid tuntakse valge- ja tiigerhaide kõrval ka kui ühte kolmest kõige tõenäolisemalt inimesi ründavast haist. Nende agressiivse ja ettearvamatu käitumise tõttu on nad saanud hüüdnime 'The Pit Bull of the Sea'. Teadaolevalt rändavad nad üksi, kuid mõnikord jahivad ka rühmades.
  • Haid tuntakse üldiselt söömismasinatena. Nad kasutavad saagi leidmiseks teravat haistmismeelt.
  • Pullhaid kipuvad jahti pidama vetes, kus inimesed ujuvad, soojades ja madalates vetes. Neil on ainulaadne ja omanäoline jahipidamise meetod, mida tuntakse kui 'põrutada ja hammustada'.
  • Härjahaid löövad sageli enne hammustamist oma saagile peaga, mis on osa strateegiast uurida, mida nad ründavad. Seejärel võitleb härghai saagiga korduvalt, kuni nad ei suuda põgeneda.
  • Kuna nende nägemine on teiste haidega võrreldes kehv, eelistavad nad jahti pidada hägustes vetes, mis annab neile eelise, et nad jäävad saagile lähenedes märkamatuks.
  • Pullhaid on tuntud oma väleduse ja kiiruse poolest kuni 11 miili tunnis.

Dieet

  • Bullhaid söövad peaaegu kõike ja nende toitumine muutub olenevalt sellest, kas nad on soola- või mageveekeskkonnas. Kui nad on soolases vees, söövad nad peamiselt kondikat, raid, delfiine, kilpkonni, vähilaadseid ja isegi muid haid.
  • Magevette sattudes maiustavad nad krevettide, kalmaari ja krabidega. Pullhaid ei karda kedagi enda suuruse või isegi suurema peale valida. Teadaolevalt söövad nad ka linde, jõehobusid ja lehmi.

Paljundamine

  • Pullhaid on elujõulised, st haipoegad, mida nimetatakse 'kutsikateks', arenevad oma ema kõhus sarnaselt inimesega.
  • Isane pullhai suudab paljunema hakata umbes 15-aastaselt, emane aga saab hakata paljunema alles 18-aastaselt. Pullhaid paarituvad suvel või sügisel, sageli riimvees.
  • Tiinus või tiinus kestab 12 kuud ja emane võib ilmale tuua kuni 13 poega.
  • Tavalised lasteaedade elupaigad on rannikulaguunid ja jõesuudmed, et tagada nende poegade turvalisus, mida suuremad kiskjad ookeanis viibides jahtiksid. Riimvesi toimib poegade kaitsevööndina, kuna teised kiskjad suudavad ellu jääda vaid soolases vees.

Suhtlemine inimestega

  • Pullhaid kipuvad olema seal, kus inimesed ujuvad, mitte ainult randades, vaid lahtedes, suudmealadel ja isegi jõgedes. Rahvusvaheline haide rünnakufail (ISAF) asetab härghai 2015. aasta haide rünnakute nimekirjas kolmandale kohale, kus hukkus 100 härghai kohta 21 inimest. Esikohal on suur valgehai 314 rünnakuga 80 surmaga, seejärel tiigerhai 111 rünnakuga 31 surmaga.
  • Peter Benchley 1974. aastal kirjutatud romaan 'Lõuad' oli inspireeritud 1916. aasta Jersey Shore'i haide rünnakutest, kus härghaid kahtlustati nelja inimese surmas ja ühe vigastamises.

Ellujäämine

  • Pullhaid on toiduahela tipus olevad tippkiskjad.
  • Härjahai ellujäämismehhanismi osana viskavad nad toitu makku ja kasutavad seda tähelepanu hajutamise tehnikana põgenemiseks, samal ajal kui suurem kiskja liigub sisse oksendatud toitu sööma.
  • Suuremad haid, nagu valge- ja tiigerhai, võivad jõgedes rünnata härghaid ja isegi krokodille. Inimesed on aga nende suurim oht. Neid püütakse laialdaselt liha, uimede, naha ja maksaõli pärast. Neid ohustab ka reostus ja elupaikade halvenemine ning nad on nüüdseks peaaegu ohustatud.

Bull Sharks töölehed

See on fantastiline kogum, mis sisaldab kõike, mida peate Bull Sharksi kohta teadma, 28 põhjalikul lehel. Need on kasutusvalmis Bull Sharksi töölehed, mis sobivad suurepäraselt õpilaste õpetamiseks härjahai kohta, teaduslikult tuntud kui Carcharhinus Leucas, mis on üks hailiike, mis võib elada nii mere- kui ka magevees ning mida leidub tavaliselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Seda liiki tuntakse sõltuvalt selle asukohast mitme erineva nime all: Zambezi hai, Nicaragua hai, Fitzroy Creeki vaalapaler, Swan Riveri vaalapaler või Gangese jõe hai.



Kaasatud töölehtede täielik loend

  • Bull Sharks Faktid
  • Sharky profiil
  • Hakkame füüsiliselt
  • On söötmise aeg!
  • Ookeani ristsõna
  • Sinise sisse
  • Sõna rünnak
  • Kruiisimine
  • Hai lugu
  • Tõde mere all
  • Säilitage ja kaitske

Link/tsita sellele lehele

Kui viitate mõnele selle lehe sisule oma veebisaidil, kasutage selle lehe algallikana viitamiseks allolevat koodi.

Bull Sharki faktid ja töölehed: https://kidskonnect.com - KidsConnect, 11. juuli 2018

Link kuvatakse kujul Bull Sharki faktid ja töölehed: https://kidskonnect.com - KidsConnect, 11. juuli 2018

Kasutage mis tahes õppekavaga

Need töölehed on spetsiaalselt loodud kasutamiseks mis tahes rahvusvahelise õppekavaga. Saate neid töölehti kasutada nii, nagu nad on, või muuta neid rakendusega Google'i esitlused, et muuta need täpsemaks vastavalt oma õpilaste võimete tasemetele ja õppekavastandarditele.